Tsellulooseeter on oluline polümeerühendite klass, mida kasutatakse laialdaselt ehituses, meditsiinis, toiduainetes ja muudes valdkondades. Nende hulgas on neli tavalist tselluloosi eetrit HPMC (hüdroksüpropüülmetüültselluloos), MC (metüültselluloos), HEC (hüdroksüetüültselluloos) ja CMC (karboksümetüültselluloos).
Metüültselluloos (MC):
MC lahustub külmas vees ja raskesti lahustub kuumas vees. Vesilahus on väga stabiilne vahemikus pH = 3–12, sellel on hea ühilduvus ja seda saab segada mitmesuguste pindaktiivsete ainetega, nagu tärklis ja guarkummi. Kui temperatuur jõuab geelistumistemperatuurini, toimub geelistumine.
MC veepeetus sõltub selle lisamise kogusest, viskoossusest, osakeste peenusest ja lahustumiskiirusest. Üldiselt on veepeetus kõrge, kui lisatav kogus on suur, osakesed on peened ja viskoossus on kõrge. Nende hulgas on veepeetumiskiirusele kõige suurem mõju lisandikogusel ning viskoossuse tase ei ole proportsionaalne veepeetuse määraga. Lahustumiskiirus sõltub peamiselt pinna modifikatsiooniastmest ja tselluloosiosakeste osakeste peenusest.
Temperatuurimuutused mõjutavad tõsiselt MC veepeetust. Üldiselt, mida kõrgem on temperatuur, seda halvem on veepeetus. Kui mördi temperatuur ületab 40°C, väheneb MC veepeetus oluliselt, mõjutades tõsiselt mördi ehitusomadusi.
MC-l on märkimisväärne mõju mördi ehitusomadustele ja nakkuvusele. Siin viitab „adhesioon“ töötaja ehitustööriistade ja seina aluspinna vahel olevale nakkele, st mördi nihkekindlusele. Mida suurem on nake, seda suurem on mördi nihkekindlus, seda suuremat jõudu vajab töötaja kasutamise ajal ning mördi ehitusnäitajad on halvad. MC adhesioon on tsellulooseetri toodete hulgas keskmisel tasemel.
Hüdroksüpropüülmetüültselluloos (HPMC):
HPMC lahustub vees kergesti, kuid kuumas vees võib seda olla raske lahustada. Kuid selle geelistumistemperatuur kuumas vees on oluliselt kõrgem kui MC-l ja ka lahustuvus külmas vees on parem kui MC-l.
HPMC viskoossus on seotud molekulmassiga ja viskoossus on kõrge, kui molekulmass on suur. Temperatuur mõjutab ka selle viskoossust ja viskoossus väheneb temperatuuri tõustes, kuid temperatuur, mille juures selle viskoossus väheneb, on madalam kui MC-l. Selle lahus on toatemperatuuril stabiilne.
HPMC veepeetus sõltub lisatavast kogusest ja viskoossusest jne. Veepeetus sama lisakoguse juures on kõrgem kui MC-l.
HPMC on hapete ja leeliste suhtes stabiilne ning selle vesilahus on pH vahemikus 2–12 väga stabiilne. Seebikivi ja lubjavesi mõjutavad selle jõudlust vähe, kuid leelised võivad kiirendada selle lahustumiskiirust ja suurendada viskoossust. HPMC on tavasoolade suhtes stabiilne, kuid kui soolalahuse kontsentratsioon on kõrge, kipub HPMC lahuse viskoossus suurenema.
HPMC võib segada vees lahustuvate polümeersete ühenditega, et moodustada ühtlane kõrgema viskoossusega lahus, nagu polüvinüülalkohol, tärkliseeter, taimne kummi jne.
HPMC-l on parem ensüümresistentsus kui MC-l ja selle lahus on ensümaatilisele lagunemisele vähem vastuvõtlik kui MC-l. HPMC-l on mördiga parem nakkumine kui MC-l.
Hüdroksüetüültselluloos (HEC):
HEC lahustub külmas vees ja raskesti lahustub kuumas vees. Lahus on kõrgel temperatuuril stabiilne ja sellel puuduvad geeli omadused. Seda saab kasutada mördis pikka aega kõrgel temperatuuril, kuid selle veepidavus on madalam kui MC.
HEC on stabiilne tavaliste hapete ja leeliste suhtes, leelised võivad kiirendada selle lahustumist ja tõsta veidi viskoossust ning selle dispergeeritavus vees on veidi halvem kui MC ja HPMC.
HEC-l on hea mördi vedrustusvõime, kuid tsemendil on pikem aeglustumisaeg.
Mõne kodumaise ettevõtte toodetud HEC-l on kõrge vee- ja tuhasisalduse tõttu madalam jõudlus kui MC-l.
Karboksümetüültselluloos (CMC):
CMC on ioonne tsellulooseeter, mis on valmistatud rea reaktsiooniga pärast looduslike kiudude (nt puuvilla) töötlemist leelisega ja eeterdava ainena kloroäädikhapet. Asendusaste on üldiselt vahemikus 0,4 kuni 1,4 ja selle toimivust mõjutab suuresti asendusaste.
CMC-l on paksendav ja emulgeerimist stabiliseeriv toime ning seda saab kasutada õli ja valku sisaldavates jookides, et mängida emulgeerimist stabiliseerivat rolli.
CMC-l on vettpidav toime. Lihatoodetes, leivas, aurutatud kuklites ja muudes toitudes võib see mängida rolli kudede paranemisel ning muuta vee vähem lenduvaks, suurendada toote saagist ja maitset.
CMC on tarretava toimega ning sellest saab valmistada tarretist ja moosi.
CMC võib moodustada toidu pinnale kile, millel on puu- ja juurviljadele teatav kaitsev toime ning mis pikendab puu- ja juurviljade säilivusaega.
Kõigil neil tsellulooseetritel on oma ainulaadsed omadused ja kasutusalad. Sobivate toodete valik tuleb määrata vastavalt konkreetsetele kasutusnõuetele ja keskkonnatingimustele.
Postitusaeg: 29.10.2024